Hei..
Nagu ma enda mäletamist mööda hoiatasin,siis olen vähem kirjutanud.
Täna,kaunil sügispäeval võtsin oma mõtted ja aja kokku ning kirjutan.(samuti suured tänud sõpradele,kes ikka meelde tuletavad, et mul blogi on )
No..millega ma siis tegelenud olen..aa..KOOL . See võtab lihtsalt masendavalt palju aega.
Käisin just hiljuti James Blunti kontserdil cateringiks tööl.Kõige vingem oligi see,et sain kontserdit ka näha.
Emotsioon kõigest sellest on ülivinge.Inglise keel sai korralikult praktiseeritud,sest terve crew oli inglased.
Mis ma veel teinud olen..ikka võimalikult palju nautinud neid kauneid sügisilmu mis on olnud.Täna ka kodust välja astudes ning tööle tulles ei saanud märkamata jätta seda,kuidas päike paistis nendele mitmevärvilistele puudele ja lehtedele mis on maas..võrratu.
Eile,ehk siis reedel käisin sõpradega istumas..päris rahule jäin sellega ka:)
Nõme ongi see,et kooli ajal tundub,et nagu elu väga ei olekski sest ei ole enam nii palju jaksu lollusi teha jne.
Aga väljas istudes olime siiski kõige lärmakam seltskond.
Muidu..minu pealkirjal on seekord ikka väga suur tähendus..
Algas asi sellega,et üks minu parimatest sõbrannadest kommenteeris ühte minu postitust suhtluskeskkonnas väga halavasti ja minu kõige tähtsamat inimest solvates avalikult..
Hetkel mõeldes ma arvan,et ma ei ole kellegi peale niii pahana olnud..see oli valus löök..
See isik seda ise muidugi ei tea mis ta tegi,sest talle võib öelda,et see käitumine ei ole ilus,aga temal on see jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja..ma lihtsalt kaotasin usu sõbrannasse,et tema ei teeks mulle haiget..
Seejärel septembri alguses elasid kaks inimest oma viha minu peal välja ilma teadmata,mis tegelikult toimus.Sain mõned kurjad sõnad ning sõimusõnumid.Samuti toodi mängu minu sõbrannad,keda mina usaldan.Kes ei teeks minule midagi halba..
Selle usaldamisega sain ma jällegi veidike vastu pükse...arvasin,et kui tead inimest kaua ja pead teada ikka väga kalliks,siis ta ei taha sõprust pea peale keerata ning mõtleb enne kui midagi teeb..aga..EI !
Igastahes,kaotasin järjekordselt usalduse tähtsa inimese vastu enda elus..
Eks see kõik tõi ka mõned pisarad..
Ja nüüd..septembri keskel..üks teine isik,samuti tähtis minu elus,otsustas,et sõnad kogemata lipsavad üle huulte..mõtlemata,mida see teistele teha võib..niisiis..järgmine isik,kelle usaldus tuleb jälle üles ehitada..
Sellised olukorrad ühe kuu jooksul viivad rivist välja..
Ma ei tea mida nemad elus kõige rohkem tähtsustavad,aga minu jaoks on see SÕPRUS.Ning sõbrad,kes on mulle tähtsad saavad minu jaoks kui PERE liikmeteks.Ja pere hoiab kokku. Raske on perel ju kokku hoida,kui inimesi alt veetakse..
Igastahes..valus on haiget saada..
Aga siiski,kuna ma tähtsustan sõprust ja suhteid väga palju siis ma olen neile andeks andnud,sest ma ei saa niisama lihtsalt mälestusi ja sõpru minema visata.See,kas nemad õppisid midagi,kas nemad seda kordavad,kas nemad ennast halvasti tunnevad on nende teha..Seega ma siiski usaldan neid pimedalt ja loodan,et nad mõistsid oma vigadest.niisiis.. "If time is all I have I´ll waste it all on you.."
Ja nagu mul ikka kombeks on siis laul ka..
http://www.youtube.com/watch?v=YUikiQIOMUM
ÕNNEKS...leidsin jällegi ühe laulu,mis tõstab tuju..:)
http://www.youtube.com/watch?v=4XO0uftC8b8&feature=related
"people pretending everywhere..it´s just another day ?"
MEGA kaunist sügist siiski kõigile,ning võtke sellest viimast !
Järgmise korrani !
