2011?pff..

Okei, Ketu, ma valmistan sulle nüüd pettumuse.Ma ei kirjuta meie seiklustest aastavahetusel siia.Ma ei taha seda teha.
Vahelduseks mõtlesin, et räägin elust? tunnetest? käitumistest? sõpradest?..ma ei teagi.Sellest mis pähe tuleb.

Täna ei olnud näiteks minu päev.Üldse mitte.Samamoodi ka aastavahetusega.Täna algas päev sellega,et mu ema ja vanaema karjusid teineteise peale, ja mina olen selline inimene(imelik) kes ei kannata tülisid ja karjumisi.Ja no nad ikka karjusid.Ma lülitasin ennast sellest kohe välja.Siis me ei saanud kodust üldse tulema ja selline venitamine on minu pere puhul tüüpiline ja väsitav.Siis saabus päeva üks nõmedamaid sündmusi, mu ema läks ära Rootsi.Jama.


Aastavahetusega oli see,et ma suutsin ennast täielikuks idioodiks teha.Ma ei käitunud nagu mina.Kui küsida minu sõprade/sõbrannade käest, et milline Triinu on siis keegi ei ütleks selliseid asju nagu minu käitumine oli.Ma natuke vihkan ennast selle pärast.Mu elus on kaks asja mida ma kahetsen(siiamaani) ja üks nendest on see.Tean küll, paljud räägivad, et elus ei tohiks midagi kahetseda, aga see on minu elu ja kahetsen mida tahan!
Palun veelkord vabandust nende ees,kes seda pealt nägid ja sellega seotud olid.


Ja isad.Täna mõtlesin väga palju isade peale.Neid tegelikult on ainult 2 sorti.Need, kes näitavad,et nad on ikkagi isad ja need, kes ülevad, et on isad aga ei suuda kunagi oma tiitlit korralikult täita.Mis mõte veel sellistel isadel on? muud nad ju ei oska kui meile haiget teha.Igaüks omal erineval moel.Mina olen siiamaani õnnelik, et olen üles kasvanud isata.Paljudel on vedanud ,et neil on musterisad, kes teeksid kõik oma pere nimel.Iga elu on erinev.


Üks väga hea kirjeldus filmist "Kate and Leopold"
"Maybe. Or, uh... maybe that whole love thing is just a grown-up version of Santa Claus; just a myth we've been fed since childhood. So, we keep buying magazines, joining clubs, and doing therapy and watching movies with hit pop songs played over love montages all in a pathetic attempt to explain why our Love-Santa keeps getting caught in the chimney. "
Peaks ütlema, et viimane osa käib kindlasti minu kohta.Iga aastaga läheb kõik raskemaks.Nooremana tundus (või oligi?) inimestega koos olemine lihtsam.Palju lihtsam.Mis meid siis nüüd häirib? Me teame mida me tahame? Kas ikka teame? Me oleme valivamad? Miks? Loodame leida selle teise poole ? Selle õige? Mis siis kui meie valik on vale valik ? Ahh.Nõme.
Midnight Hour- Running away


Lendaks lihtsalt ära.
Okei.Nüüd mõned uusaasta mõtted:
1.Võtan ennast käsile!
2.Üritan mitte lasta endale niiöelda "varba peale astuda."
3.Sean oma unistused paika(ja loodetavasti hakkan neid ka täitma)
Ma ei taha nende kohta öelda, et uusaasta lubadused, sest kindel on, et mõnda nendest ma ei suudaks lubada või pidada.



"Actions speak louder than words!"  - on minu 1 motodest ja ma juba hoiatan ette, et ma ei luba midagi.Endale lubada on lihtne ja veel lihtsam on endale antud lubadust petta, seega ma kirjutan need siia, et endale meelde jätta.Ma ei luba midagi nendest täita.
Ma annan endast parima, et enda motot järgida:)


Celldweller - Louder Than Words

So here we go again
Youre opening your mouth before you think
Your insincerities are clinging to me like the stench of your last drink
...

Actions speak louder than words do
I dont want to hear dead words from you
Actions speak louder than words do
I just want to see what you will do
...


Its time to play again
Deception is your game
But why would you want to wear that shame?
It speaks louder than words


Kuulake,võimas laul :)

Minu viimase aja rahulik laul on Ines- Kus kulgeb kuu 
Kindlasti kuulake seda ka:)


Luban, järgmine blogi tuleb juba mu tegemistest :)