Asi on tegelikult selles, et ma alles nüüd 03.04.2011 kell 21.37 avastasin, et Mina, Triinu, olen kuhugi kadunud. Ma olen kohal enda olekuga. Teistele lausa silmaga nähtavalt. Kui ma aga ise peeglisse vaatan, näen ma seal...võõrast isikut... Ma ei mõista, kuidas ma sain ennast ära kaotada..üks hetk olin see Triinu, kes meeldis endale....endana. Ma ei mõelnud sellele, et mis siis, kui see seelik ei sobi selle pluusiga või appi,kui jube juuksevärv mul on. Ma järgisin enda südant. Nüüd ma olen lihtsalt oma südame ära kaotanud. Heh..nii lihtne see ongi..(ise ka avastasin alles nüüd selle)..Aga.. kui lihtne on enda südant üles leida ?
Varem ei olnud probleeme suhetega, armastusega, tunnetega. Äkki ma kipun liiga palju mõtlema ? Mitte äkki vaid päriselt! Lõpetan mõtlemise ? Jälle midagi lihtsat. Siis jääksin ju lolliks..?..?
Tahaksin olla 14.aastane Triinu. Siis kirjutaksin üles, mis oli minu saladus, et ma ennast sisemiselt elus hoidsin. Õpiksin ennast.
Hetkel mõeldes sellele, et ennast uuesti üles ehitada, siis esimene mõte oleks, et :
"Damn, that´s hard ! ! "
Millest ma üldse alustaksin.? See tähendaks ju järjekordselt enda muutmist.
Am I ready to take another leap of faith ?
Ma räägin kõigile, kes mulle enda elu muredest räägivad, et järgige südant.
Nüüd oleks aeg enda soovituste kohaselt talitada...
järgin enda südant...
armastan rohkem...
näitan rohkem, et ma hoolin..
huvitun veel vähem teiste arvamustest..
usun endasse..
LASEN ENDAL OLLA MINA !
Raporteerin teile nädala lõpus ! :)
http://www.youtube.com/watch?v=MlJWsS7reIk
Nagu ikka,lõppu ka laul. See laul on lihtsalt võrratu !
No comments:
Post a Comment