Mõistate ?
Loodame !
Tegelikult tahtsin juba pikemat aega rääkida KUI palju minul vedanud on.
Räägin teile nüüd pisikese eel jutu..
Mina olen tütarlaps kes on kasvanud ilma isata.Viimane kord kui ta mind ise vaatamas käis oli siis kui ma olin 2 aastane.Ta üritas mu ema ära osta, et emps kellelegi ei räägiks minust.Kui ma olin kuskil 15 aastane, nägin ma teda korraks telekast "Võta või jäta " saates.(ei,tema ei osalenud,ta oli osalejaga kaasas).Ma teadsin koguaeg, et tal on enda perekond.Tal on naine ja kolm last.Kaks poega ja üks tütar.
Väiksena unistasin alati, et mu isa tahab minuga kunagi päriselt tutvuda.Et tal ikka oli kindel põhjus, miks ta pidi ära minema..väike naiivitar olin.
Imekombel soovis vanem poeg minuga tutvuda.Isa vend oli rääkinud talle minust.Meil on omavahel head suhted.Lausa võrratud, peaks mainima,kuid näeme me teineteist harva, kuna mõlemal on palju tegemist ja elame ka teineteisest kaugel..
Ma ei saaks öelda, et terve elu olen ma isa eeskujuta üles kasvanud.Mul oli alati minu vanaisa.Tema oli ainukene mees minu elus, kelles ma kunagi ei saanud pettuda. Kõige lahedam oli see, et ma sündisin 19.november kell 01.27 ja vanaisa enda sünnipäev oli 18 november. Ta naeris alati, et see oli tema lemmik sünnipäeva kingitus :)
Papa suri aastal 2005 kopsuvähki...temaga koos läks tookord ka pool mind. Igatsen teda iga päev..
Vahepeal oli mu emal ka poiss.Tema oli omaette tsirkus.Alguses mängis toredat meest,oli tore ja lahe, kuid kui sai mööda umbes aasta minu emaga koos olemisest läks ta lihtsalt käest ära.Jõi alati kogu meie raha ära,tülitses palju mu emaga,käskis emal juuksed ära lõigata,sest need
häirisid teda magamise ajal(empsi juuksed olid peaaegu tagumikuni pikad) ning ei lubanud mu emale enam isiklikku elugi.Hiljem hakkas minu peale karjuma,käsutama ning keelama.Ta ei olnud minu vastu just kõige toredam ega mu ema..Õnneks, mu emps avastas, et mees petab teda ning jättis ta maha.Nicely done,mom !
Pärast seda traagikat oli mul poiss.2 aastat.Tema oli siis üks tähtsamaid tugipunkte mu elus.Elu aga viis nii, et meie teed läksid lahku..
Niisiis olen ma päris tihti ennast üksiku,kaitsetu ja armetuna tundnud..
Kõik see jutt oli selle pärast, et nüüd tunnen ma, et minu elus on inimesed, kes niisama lihtsalt minu juurest ei kao.Hetkel ma räägin just meesterahvastest. Ma ei tea kedagi, kes nii palju on mulle toeks olnud ning mind nii tähtsaks peavad. Ma tunnen ennast üle pika aja jälle hästi.Ma tunnen jälle turvaliselt ennast.
Ma pole tükk aega saanud tunda sellist hoolivust enda suhtes.See annab sellist hiiglaslikku jõudu juurde :)
(ma ei ütle sellega, et tüdrukud/naised minu elus minus ei hooli aga ma lihtsalt pühendaks selle blogi meestele)
Täna oli hull ilm.Lõi välku ja müristas elu eest.Sadas ka nagu oavarrest.Mina kardan välku ja müristamist nagu kummitusi..Koolist koju kõndides muidugi ilm enam nii hull ei olnud, aga ma võisin rahuliku südamega kõndida,sest ma ei kartnud.Ma mõtlesin väga palju nendele härrastele,kes mu elus praegu on ja teate mis lõpuks sai ? Mul tuli iseenesest keset seda vihma naeratus suule.Inimesed, kes vastu kõndisid vaatasid, et ma olen hulluks läinud.Kõnnin ilma vihmavarjuta vihmas ja naeratan :D
Võimas, kuidas inimesed võivad mind muuta...
Kui keegi neist seda loeb siis: Aitäh teile, et mind õnnelikuks teete !
Nüüd mõeldes, kui palju mehed mu elu mõjutavad pean nentima, et mina ei suuda elada ilma meesteta ! (aga nad peavad ka need õiged olema)
See kuidas ma ennast praegu tunnen ongi minu parim.Ma ei pruugi olla võrratu välimusega ega killer kehaga, kuid mul on sõbrad, keda see (niiväga?) ei huvita ! :)
Niisiis olen ma päris tihti ennast üksiku,kaitsetu ja armetuna tundnud..
Kõik see jutt oli selle pärast, et nüüd tunnen ma, et minu elus on inimesed, kes niisama lihtsalt minu juurest ei kao.Hetkel ma räägin just meesterahvastest. Ma ei tea kedagi, kes nii palju on mulle toeks olnud ning mind nii tähtsaks peavad. Ma tunnen ennast üle pika aja jälle hästi.Ma tunnen jälle turvaliselt ennast.
Ma pole tükk aega saanud tunda sellist hoolivust enda suhtes.See annab sellist hiiglaslikku jõudu juurde :)(ma ei ütle sellega, et tüdrukud/naised minu elus minus ei hooli aga ma lihtsalt pühendaks selle blogi meestele)
Täna oli hull ilm.Lõi välku ja müristas elu eest.Sadas ka nagu oavarrest.Mina kardan välku ja müristamist nagu kummitusi..Koolist koju kõndides muidugi ilm enam nii hull ei olnud, aga ma võisin rahuliku südamega kõndida,sest ma ei kartnud.Ma mõtlesin väga palju nendele härrastele,kes mu elus praegu on ja teate mis lõpuks sai ? Mul tuli iseenesest keset seda vihma naeratus suule.Inimesed, kes vastu kõndisid vaatasid, et ma olen hulluks läinud.Kõnnin ilma vihmavarjuta vihmas ja naeratan :D
Võimas, kuidas inimesed võivad mind muuta...
Kui keegi neist seda loeb siis: Aitäh teile, et mind õnnelikuks teete !
Nüüd mõeldes, kui palju mehed mu elu mõjutavad pean nentima, et mina ei suuda elada ilma meesteta ! (aga nad peavad ka need õiged olema)
See kuidas ma ennast praegu tunnen ongi minu parim.Ma ei pruugi olla võrratu välimusega ega killer kehaga, kuid mul on sõbrad, keda see (niiväga?) ei huvita ! :)
Nagu ikka siis üks laul ka !
"Rumal oleks küsida, kas tühjus teeb sul valuVõtaksin su endaga... Sa ei tule, kui ma palun
Las mängib plaat veel ühe laulu lõpuni
las mängib aina edasi
Suudlen veel su kuumi huuli
liiga kauaks jääda võib arm mu südamesse
Kaugustes kui tallan tuuli
tea, et kusagil sind ootan tüdruk veel"
No comments:
Post a Comment